Vana salmike ütleb, et väikesed poisid on tehtud tiigrist ja konnast ja kutsika hännast, samas kui väikesed tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Sellise mõtteviisiga kaasneb tavaliselt ka arvamus, et poistele sobivad mängimiseks üksnes autod ja tüdrukutele üksnes nukud. Iseasi, kui palju sellise väite taga tõtt peitub.

Kui erinevad on poisid ja tüdrukud?

2014. aastal uuriti Stavangeri ülikoolis 2,5 aastaste laste motoorikaoskuseid. Uuring näitas, et kuigi tüdrukutel olid paremad tulemused eneseteenindusoskustes (nagu näiteks enda riidesse panek), peenmotoorikas (näiteks raamatu lehekülgede keeramine) ning üleüldises liikumises, siis üldmotoorikas (palli löömine, jalgrattaga sõitmine ja jooksmine) sugude vahel märkimisväärseid erinevusi ei leitud. See oli teadlastele ka mõneti üllatuseks, sest varasemad uuringud on pigem vastupidist näidanud.

Küll oli erinevusi näha, kui võrrelda uuringus osalenud Suurbritannia ja Norra lasteaedu. „Norra lasteaedades on tihtipeale väga head mänguväljad ja väga palju aega veedetakse ka väljas, kus on rohkelt võimalusi füüsiliseks tegevuseks. Suurbritannia lasteaedades seda ei ole,“ ütles üks uuringu läbiviijatest Elin Reikerås.

Mänguasjad ja soostereotüübid

Kui motoorikaoskuste osas on asi selge, siis kuidas on lugu poiste ja tüdrukute mänguasjadega ning kui erinevad need on või peaksid olema. Just seda uuriti 2005. aastal Indiana ülikoolis.

Tüdrukutele mõeldud mänguasjad olid rohkem seotud füüsilise atraktiivsuse, koduste oskuste ning teiste eest hoolitsemisega, samal ajal kui poiste mänguasju hinnati vägivaldseks, konkurentsi tekitavaks, erutavaks ning isegi mõnevõrra ohtlikuks. Harivaid mänguasju ning mänguasju, mis arendavad lapse spetsiifiliselt füüsilisi, kognitiivseid ja kunstilisi oskuseid, hinnati sooliselt neutraalseks või pigem maskuliinseks.      

Autorid Blakemore ja Centers ütlesid, et 30 aastat tagasi leidus poiste tubades tüdrukutega võrreldes rohkem mänguloomi, autosid, militaarteemat ning spordi ja haridusliku suunitlusega mänguasju. Tüdrukute tubades leidus rohkem nukumaju ning igapäevase eluga seotud mänguasju (lauanõud, pliit, kraanikauss). Ja kuigi nukke leidus nii poiste kui tüdrukute tubades ja meessoost nukke oli sama palju, siis tüdrukutel oli naissoost nukke kuus korda ja beebinukke üheksa korda rohkem. Erinev oli ka see, mis mängudes nukke kasutati.

Selgelt on toodud välja ka Blocki (1983) tõdemus, et poiste mänguasjad annavad lapsele suurema tõenäosusega tagasisidet kui tüdrukute mänguasjad. Heaks näiteks on puldiga kontrollitavad autod, elektrirongid ja mudelautod.

Aga kuidas siis kõigele eelnevale toetudes ikkagi lapsele sobiv mänguasi leida?

Mänguasi vastavalt lapse vajadusele

Kuigi teadusuuringud on tõendanud, et soost tulenevalt võib laste areng erineda, siis nagu saab järeldada ka Stavangeri ülikooli teadustööst, on suurem osa erinevustest siiski individuaalsed, mitte sool põhinevad. Väga suur osa on sellel, kuidas last ümbritsevad inimesed temaga käituvad ja suhtlevad.

Blakemore’i ja Centersi uuringust selgus, et poiste mänguasjad julgustavad rohkem üldise fantaasia kasutamist, samas kui tüdrukute fantaasiamängud olid seotud pigem koduse eluga. Ehk kui poisse julgustati laiemalt mõtlema, nagu näiteks unistama kosmosesse lendamisest, siis tüdrukute mängumaailm piirdus triikimise ja nõudepesuga.

Samast uuringust saab lisada selle, et tugevalt stereotüüpsed mänguasjad ei toeta optimaalset arengut sama palju, kui neutraalsed või vähem stereotüüpsed mänguasjad. Seetõttu ei peaks mänguasju valima puhtalt soo järgi, vaid selle järgi, mida lapsel vaja on.

Ka poisid tahavad kodu mängida

On teada, et tüdrukud hakkavad reeglina poistest umbes kuu võrra varem rääkima ja samas vanuses lastel on tüdrukute sõnavara enamjaolt suurem. See annab aga vihje, et poistele tasub kinkida mänguasju, millest on rääkimisoskuse arendamisel eriti palju kasu.

Pisut vanemale poisile oleks väga heaks kingituseks näiteks mänguköök. Sellest on vaimustuses kõik lapsed ning päriselu jäljendamine on oluline osa laste arenguetapis. Mänguköögis võivad nad näiteks perele süüa teha või siis hoopiski oma kohviku avada. Lisaks kujutlusvõime kasutamisele arendab see oluliselt ka lapse sotsiaalseid oskuseid.

Ning kui suurematele lastele sobib väga hästi ülalpool mainitud mänguköök, siis pisematele sobiks näiteks loomadega mängutalu. Mängutaluga tegutsemine suunab last nii igapäevaseid tegevusi jäljendama (loomad söövad, liiguvad ja magavad samamoodi nagu laps ise), kui ka mänguloomadega suhtlema.

Sama arendav on ka nukkudega mängimine ja mängunukk oleks eriti hea kink poisile, kes on vanema venna rollis. Nuku abil saab imiteerida neid tegevusi, mida vanemadki teevad.

Arvestades sellega, kui paljud inimesed on harjunud mõtlema, et poisid on tüdrukutest agressiivsemad, siis neile on kindlasti hea teada, et rollimängude mängimine õpetab lapsi teistega arvestama ja lahkhelisid pigem sõnadega lahendama.

Kingi midagi sellist, mis lapses vaimustust tekitab

Teine valdkond, milles keskmine poiss keskmisele tüdrukule alla jääb, on peenmotoorika. Muidugi eelistab laps teha seda, milles ta parem on. Paremate üldmotoorsete oskustega poiss võib tahta pigem ringi joosta, kui värvida või nikerdada. Leides aga õige lähenemisnurga, ei jää ka peenmotoorika vaeslapse rolli.